Thursday, April 24, 2014

KRESIMENTU EKONOMIKU TIMOR-LESTE TOÓ 2030
“Aprosimasaun Kresimentu Akuntabilidade no Total Fator Produtividade”
Sumariu Ezekutivu
Atu iha jestaun makro ekonomia ne’ebé diak no mantein momentum kresimentu ekonomiku ne’ebé iha hodi atinji visaun dezenvolvimentu ne’ebé artikula ona iha PED, katak Timor-Leste sai nasaun ho rendimentu médiu-altu iha 2030, Timor-Leste presiza halo diagnostika ba nia makro ekonomia no define saida maka presiza halo hadi atinji visaun neé. Jestaun makro ekonomia ne’ebé diak sei asegura kresimentu ekonomiku boot ba tempu naruk. Nuneé estudu ida neé halo hodi hatene determinante no projesaun ba kresimentu ekonomiku iha Timor-Leste. Teknika ne’ebé uza hodi projeta kresimentu ekonomiku Timor-Leste toó 2030 maka “growth accounting” no Total Factor Productivity (TFP). Estudu neé uza dadus husi Konta Nasional Timor-Leste (Diresaun Nasional Estatistika) no Macroframework (Diresaun Nasional Makro Ekonomia).
Fonte prinsipal ida ba kresimentu ekonomiku durante periodu 2004-2010 maka investimentu. Signifika katak kresimentu ekonomiku durante periodu ida neé suporta ho investimentu ne’ebé sétor publika no privadu halo. Ida neé nudar sinal diak ida ba ekonomia Timor-Leste, maibe estrutura investimentu ne’ebé sei domina husi sétor publika (liu-liu hahu husi tinan 2008) tenki troka lalais ba estrutura investimentu ne’ebé domina husi sétor privadu tamba ba tempu naruk, sétor publika sei hasoru limitasoens orsamentu, nuneé mos investimentu privadu sei haburas ekonomia sustentavel no kontribui ba reseitas governu nian.
Durante periode 2004-2010, iha indikasaun katak teknolojias ne’ebé suporta ekonomia Timor-Leste mai husi rai-liur. Signifika katak produtividade no efisiensia ekonomia sustenta ho bens no servisu ne’ebé importa husi rai liur. Iha parte seluk, dezenvolvimentu kapital umanu ne’ebé sukat ho average years of schooling (AYoS) seidauk hetan progresu ne’ebé signifikadu. Estudu ida neé identifika katak kresimentu produtividade negativu. Tamba neé iha indikasaun katak kresimentu ekonomiku Timor-Leste laos tamba produtividade stok kapital no kapital umanu maibe tamba aumenta iha numeru fatores produsaun.
Husi senariu projesaun kresimentu ekonomiku ne’ebé halo, senariu C (high growt rate with labor intensive) no D (high growth rate with capital intensive) maka bele halo Timor-Leste atinji nia mehi atu sai nasaun ho rendimentu médiu-altu iha 2030. Maibe senariu C maka rasional no apropriadu ho kondisaunTimor-Leste.
Rekomendasoens ne’ebé presiza konsidera maka: 1) Subsititusaun impor no promove esportasaun bazeia ba vantajen komparativu, 2) Industrializasaun ba sétores ekonomia, 3) enkoraza investimentu sétor privadu, no 4) kontinua prioritiza dezenvolvimentu sétor edukasaun.
Lia fuan Importante: Kresimentu Ekonomiku, Total Factor Productivity (TFP), Growth Accounting, Determinante Kresimentu Ekonomiku, Kresimentu Ekonomiku ba Tempu Naruk, Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PED)
1
I. INTRODUSAUN
Kompriende no hatene diresaun ekonomia importante tamba bele fasilita ita atu halo jestaun no politika makro ekonomia ba tempu naruk. Jestaun makro ekonomia ne’ebé diak indika ho taxa kresimentu ekonomiku ne’ebé as, inflasaun ne’ebé ki’ik, no empregu ne’ebé boot. Esperiensia empiriku hatudu katak nasoens sub-dezenvolvidu barak maka susesu jere sira nia makro ekonomia, maibe laos ba indikadores makro ekonomia hotu-hotu. Ezemplu: sira atinji kresimentu ekonomiku dijit rua maibe iha tempu ne’ebé hanesan sira mos sofre inflasaun ne’ebé boot.
Vizaun dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste artikula ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PED). PED define katak Timor-Leste sei sai nasaun ho rendimentu médiu-altu iha tinan 2030, katak per-kapita Timor-Leste iha tinan 2030 tenki entre US$ 3,946.-12,195.1. Vizaun seluk ba dezenvolvimentu maka atu eradika ki’ak no diversifika ekonomia ho sétor potensiais sira, hanesan: agrikultura, turizmu, no industria petroliferu.
Ekonomia Timor-Leste agora dadaun karakteriza ho estrutura ekonomia ne’ebé domina husi sétor publika, agrikultura subsisten no utilizasaun dolar Amerika. Tamba neé governu Timor-Leste iha kapasidade atu halo politika fiskal maibe la iha kapasidade atu halo politika monetaria ho independente, maskí Timor-Leste iha ona Banku Sentral rasik. Bazeia ba karakteristika hirak neé no atu atinji objetivus jestaun makro ekonomia, Timor-Leste tenki halo politika fiskal ne’ebé asegura balansu entre abastesimentu no demanda agregadu.
Atu halo jestaun makro ekonomia ne’ebé diak ba tempu naruk hodi resolve problemas barak ne’ebé sei mosu iha dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste, hanesan: dezempregu, ki’ak, distribusaun rendimentu no infraestrutura, Timor-Leste presiza kompriende kona-ba fatores determinantes ba kresimentu ekonomiku iha tempu badak no naruk. Nuneé estudu neé halo hodi hatene fatores determinantes no projesaun ba kresimentu ekonomiku iha Timor-Leste. Estudu ida neé mos sei aprezenta saida maka Timor-Leste presiza halo hodi atinji nia visaun ekonomia ne’ebé artikula ona iha PED.
Dadus ne’ebé uza ba estudu ida neé mai husi Konta Nasional Timor-Leste (2004-2010), Timor-Leste Population and Housing Census 2004 dan 2010, no macroeconomic framework.
Hirarkia aprezentasaun materia iha dokumentu neé maka: parte 1 kona-ba introdusaun; parte 2 kona-ba determinante kresimentu ekonomiku iha Timor-Leste; parte 3 kona-ba projesaun kresimentu ekonomiku Timor-Leste toó 2030; no parte 4 sumariu no rekomendasoens.
1Banku Mundial halo klasifikasaun bazeia ba Gross National Income (GNI) Per kapita. Fonte : http://data.worldbank.org/about/country-classifications/
2
II. DETERMINANTE KRESIMENTU EKONOMIKU TIMOR-LESTE
Atu hatene fator determinante ba kresimentu ekonomiku iha Timor-Leste, parte ida
neé sei halo analiza profunda kona-ba fatores produsaun ne’ebé utiliza iha
ekonomia, hanesan: Investimentu fiziku/stok kapital, dezenvolvimentu kapital
umanu, no produtividade ekonomia ka “Total Factor Productivity (TFP)”.
2.1. Investimentu Fizika/Stok Kapital
Dadus husi Konta Nasional Timor-Leste (2004-2010) hatudu katak iha kresimentu ba
investimentu fiziku (Gross Fixed Capital Formation=GFCF). Iha tinan 2004, total
valor ba investimentu fizika (GFCF) maka USD 135.8 miloens no sae ba USD 403,4
miloens iha tinan 2010.
Iha periodu 2004-2010, estrutura GFCF bazeia ba kontribusoens sétores hatudu
katak sétores ne’ebé fo kontribuisaun boot ba investimentu fiziku maka sétor
publiku, (general government), sétor privadu (non financial and financial
corporations). Maibe hahu husi tinan 2008, kresimentu investimentu fiziku husi sétor
publiku sae maka’as liu kompara ho sira seluk. Ida neé nudar indikasaun ida ne’ebé
hatudu katak estrutura ekonomia Timor-Leste sei domina husi sétor publiku (public
sector economy or oil-economy).


1 comment:

  1. saya ingin mengucapkan banyak terimah kasih kepada MBAH BASKORO atas bantuannya selama ini dan saya tidak menyanka kalau saya sudah bisa sukses dan ini semua berkat bantuan MBAH BASKORO,selama ini, saya yang dulunya bukan siapa-siapa bahkan saya juga selalu dihina orang2 dan alhamdulillah kini sekaran saya sudah punya usaha Restoran sendiri,itu semua atas bantuan beliau.Saya sangat berterimakasih banyak kepada MBAH BASKORO atas bantuan nomor togel dan dana ghaibnya, dan saya yang dulunya pakum karna masalah faktor ekonomi dan kini kami sekeluarga sudah sangat serba berkecukupan dan tidak pernah lagi hutang sana sini,,bagi anda yang punya masalah keuangan jadi jangan ragu-ragu untuk menghubungi MBAH BASKORO karna beliau akan membantu semua masalah anda dan baru kali ini juga saya mendaptkan para normal yang sangat hebat dan benar-benar terbukti nyata,ini bukan hanya sekedar cerita atau rekayasa tapi inilah kisah nyata yang benar-benar nyata dari saya dan bagi anda yg ingin seperti saya silahkan hubungi MBAH BASKORO di 085217344419 dan ingat kesempatan tidak akan datang untuk yang ke 2 kalinya terimah kasih..

    ReplyDelete